reede, 19. veebruar 2016

19.02.16 - lõpp




Olime järjekorras.
 Keon räägib turvamehege: "I should be on the list..."
"Sorry, what was your name?"
"Keon. K E O N"
"No...i cant find you here...but...just go in."
Nii me siis läksime klubi uksest sisse. Kell oli 00.30. Ruum oli pime, muusika vali. Ma kirjeldan olukorda nagu ma oleks juba liiga vana selle jaoks. DJ mängis mingit niga-trap-hip-hop sümbioosi. Valgeid kohtas harva #noracism. Õõtsusime veidi, karjusime üksteisele kõrva ja naeratasime piinlikult nagu kained inimesed öösel klubis ikka. Möödus tund ja 50% meie 4sest bandest lahkus, mina kaasaarvatud. Pole ime, et keegi kaine peaga klubis ei suuda olla. Seal pole ju midagi teha. Sorry, partypiipul #nohate
Väike välgatus teile sellest imelisest unusmatatust Londoni Underground Klubi kogemusest. Kunst missugune..

Siit moraal: "Ärge käige klubis! Punkt...... Või noh, ainult juhul kui su sõber palub ja lõppkokkuvõttes on ikkagi tore kogemus, siis võib vahel.....harva" - MicuzaSpruce 2016

Kuulge, keegi peaks neist tarkadest sõnadest ühe ilusa raamatukese tegema ja rikkaks saama. Siis ma saaks oma kallitele järeltulijatele rahumeeli, piinlikust tundmata, otsa vaadata ja tunda rahu, et midagi sai ikka õigesti ka siin elus tehtud.

Olgu, aitab jamast.

Pärast sai magama mindud ja üles ärgatud. FRIKING 4560111245000 KORDA!!! Sest meie korteri kõrval on kiirabiautode hängpleiss ja iga natukese aja tagant kihutab keegi megainiseva ja megavalju sireeniga akna alt mööda. Pole hullu. Elu läheb edasi. JA KUIDAS VEEEL. 

Täna oli vaba päev. Suuresti selle pärast, et täna algas Londonis naiste Fashionwiik ja mehed ei koti kedagi. Aga ega siis tubli Eesti mees sellest kohe heitu. Mina nautisin oma vaba päeva sisustades. Käisin muuseumis, mis käsitles Inglise keskklassi perekondade kodude elutubade muutumist läbi aja. See oli tore. 

Siis pärast igasugused ülihuvitavaid tegevusi, mis olid nii ülilahedad , aga ma teie kiusamiseks ei ütle, mis need olid...ok, ma käisin agentuuris ja potkontoris...wow...ameising...oleks võinud selle lause kirjutamata..vms..naq...(lause jätkub sõnast "ülilahedad")läksin ma rongiga teise rongi peale. JEHUU!! 
Aga see teine rong viis mind ühte maagilisse paika. 
   Nimelt tuleb välja, et Londoni jõge, Thames`i, ületab 90 m kõrgune kondli trass. Oossom. 


Ma siis proovisin ise ka järgi, mis tunne on. Ja nagu korralik Hiina turist, tegin ma ka oma telefoniga kõrgustest pilte  #ilovethemchineasepeople #siiras #kuigiikkagisuhtirooniline




ÄGE

Kui nüüd päris aus ollla, siis vaatasin ma tagasitulles telekast Braking Badi. Kõik kiidavad seda sarja. Mõtlesin, et proovin siis ka. 

"Kui keegi teeb midagi, siis tee seda kindlasti järgi, sest nii teevad kõik nõrga iseloomuga inimesed"
nali. ärge võtke südamesse. Eks me kõik ole vahel natuke.........................................ÜLILAHEDAD!!!!


Ja minst pani keegi vahepeal ühe pildi instagrami. Kuna meil on siiski moeblogi, mitte mingi leim reisiblogi, PFFFF, siis näitame natuke moodi kah - minu lemmik autfit Londoni pinnal


Kahjuks kurbusega pean ma nentima, et meie väike reisike ja sealjuures ka blogike hakkab vaikselt otsakorrale jõudma. Täna ütlesin ma oma parimatele ja lemmikutele WilhelminaLDNi bukkeritele, Abbiele ja Josiele, pärast oma lennupiletite saamist, head aega... Jasperile ütlesin ka head aega, tema läheb homme oma koju, Hollandisse. Lemmie läks eile Hispaaniasse. Keon läheb teisipäeval Istambuli ja mina pühapäeval Eestisse. Ausalt öeldes on see olnud üks imeline aeg. Ma sain nii palju uusi kogemusi, uusi sõpru, tutvusi. Mul ei valuta kuskit. Enne siia tulemist põdesin, et kas ma siin ikka hakkama saan ja kas siin on ikka tore. Mul olid suured eelarvamused modelliks olemise arvel, kuid nüüd on need enamuses kummutatud. Nüüd ma tean, et kõik modellid ei ole kas ülenaiselikud või üleülbed või üleedevad. Kidlasti leidub igasuguseid, aga siin, 91 Kingslan Roadi korteris elavad ainult ilusad inimesed. Nii seest kui väljast. Ja veel. Inglismaa võib oma rahva üle uhke olla, sest kõik inimesed, isegi tänaval või metroos, omavad niipalju mõnusust, et olla avatud ja positiivsed võhivõõraste vastu, kas või ainult ühekski momendiks. Sellest saaksid eestlased palju õppida. Mind igatahes võeti siin väga hästi vastu. Soovitan soojalt! London on suur, aga siin on mõnus, vähemalt 2 nädalat olles. Ja pean ülimalt tänama kõiki armsaid, kes seda kriba viitsisid lugeda ja kaasa elada. Ma tänan julgustavate kirjade eest, mis ajendasid mind seda blogi iga päev edasi kirjutama. SUUR AITÄH, ma olen väga õnnistatud. 

Aga seniks, olge mõnusad ja näeme juba varsti täies pikkuses ja laiuses. 

Siia lõppu lisaksin ma ühe väga sügavamõttelise mõttetera, mida isegi mina pole veel täielikult lahti mõtestanud, aga see kõlab lahedalt.


"Iga tunneli lõpus on kaks valgust..."

Ja nagu inglise keeles vahel lõpustseenides üteldakse - 

GOD BE WITH YOU

NIGA OUT

BULLET



neljapäev, 18. veebruar 2016

18.02.16



  Äratus!! Kell on 10.00. Duši alla. Riidesse. 4 muna. Jogurt. Aadress telefoni. Mantel. Müts. Võtmed. Seljakott (rahakott ja bussikaart niikuinii mantli põuetaskus - säh teile, röövlid!!) Uks lukku. Kiirkõnd metroojaama. Pilet regstreeritud. Eskalaatorist alla. Vasakule. Eskalaatorist alla. Paremale. Rong. Loksumine. Inimesed ümberringi. Näod. Riided. Veel eskalaatoreid. Tsekin telefonikaarti. Kõnnin. Autod. Majad. Numbrid. Oii. Kohal. Oiii. Keegi ei vasta. Oii. Vale maja. Ok. Kõnnin. Uued majad. Numbrid. Oii. Kohal. Jeee. Kell on õige. Helloo! How are you? Fine! Thanks! Teeme pilte. Vahetan poosi. Tõsisem nägu. Istun. CHIN UP! Seisan. Toetan seinale. Klõps. Klõps. Klõps. Ok. I thik thats it. It was nice, thanks! Ok, can i use the bathroom? Yes of course, first on the left. Mantel. Kell. Käepael. Take care! Bye. Bye.

Aitab. See oli timelaps teile minu tänasest hommikupoolikust. Mul oli neid täna kaks. Nüüd teine.

45minti ja lups, kohal. Lahe koht.

Tema oli PEPO. Tal olid erkpunased küüned, suured platvormiga tanksaapad, Nikon 5D ja lühikesed juuksed. Pepo on mees. Kunstiline. Kõigepealt turtelneck särgiga ja siis ilma. Ilm oli päikeseline ja varjud tugevad. Tema pildistas nagu Rambo. Pool tundi ja kaart täis. 600 pilti. Tegin teile nendest natuke pilte. Mulle väga meeldivad.





Ja siis tulin lampi teed pidi tagasi. SHOREDICH on koha nimi.







































#thuglife






NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!
NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERT!!!! NAKED ALERT!!!!! NAKED ALERTTT!!!!! NAKEDDDD!!






Ja siis me tegime absi selfi(tegelikult, et reitinguid tõsta)
Ma proovisin ka lahe välja näha, aga ei tulnud väga välja.... Francesco on nähtavasti rohkem selfiesid teinud....




























Aga siis tuli üks proff paljas pilt ka(Rooma vol 2) #insidejoke






BULLET

kolmapäev, 17. veebruar 2016

17.02.16


.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.,.
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

(päris ilus , mis?)


Noh, mis te ootate, hakake lugema juba!! Ja kähku! Olgu, mitte kähku. Lugege rahulikult, siis jõuate kaasa mõtelda.  DJ, spin dat disc!


Läksin uksest sisse, Jaasper oli ka. Läksime teisele korrusele, kedagi ei olnud. Läksime tagasi esimesele. "Is this the right house even?" 
"I think so, yeah"
"Oh, maybe its here?"
"Yes, see the sign?"
"Yee, we found it.
Umbes selline oli meie vestlus hoones nimega 133 Notting Hill Gate, London. See oli Wonderland magazine`i casting, kuhu meid oli oodatud. Nojah, "oodatud" on palju öeldud.. Keegi väga ei saanud aru, miks me seal oleme. Ruum oli inimesi paksult täis. Siis kellelgil välgatas ja ta võttis taskust telefoni. Ta viis meid koridori tagasi ja tegi ühe pildi. Siis küsis ta meie raamatut(see on raamat, kus su modellipildid sees on. Mul on ainult üks kaart polaroididega). Ja ilma emotsioonita, me lahkusime. Mis seal ikka. Neil ei olnud vist parim päev.
Jasper läks koju, mina šuudile. Ma läksin Jose juurde. See ei olnud sama Jose, kes eile. Tema oli uus Jose.


























"Värvilised majad ja juhtmed - MATRIX"




























Sellel kaameral oli 10 pildiga must-valge film. Sellega tegime täna pilte, kusjuures ühe tegemiseks läks umbes 5min. Kõigepealt mõõtis ta iphonei äpiga valgust ja säri ja ISOt ja siis sättis ta seda suurt kaamerat. Siis ma tegin poosi. Tema fokusseeris. Nihutasime poosi siia-sinna, veel natuke sättimist ja siis... one, two ,three......KLÕPS. Pärast igat pilti, me hingasime kergendunult ja rõõmustasime, et ühe pildiga ühele poole sai. Vat see on alles pildistamisrõõm. Peab olema kannatlik ja kindla käega. Ei saa lihtsalt tulistada, nagu Rambo džunglis hiinlasi killis.

Ta tegi tavalise digipeegliga ka. 





















































Oih, mitte see...


Ja siis me rääkisime juttu. Me rääkisime Eestist. "Its near Helsinki, right?" See on põhiline Eesti definitsioon. Ta näitas mulle ühte ajakirja, kus oli Eesti fotograafi pildid. Ja mitmetel piltidel olid tuttavad näod! HAHA! Ta oli nii imestunud, et ma neid teadsin. Võibolla teate teiegi neid..........

Ta soovitas mul minna Greenwichi. See oli 40minta kaugusel. SUPER! Soovitan, see oli väga tore.








                                                             Jalutasin ringi



Park oli suur ja väga äge, äkki lähen veel tagasi....


  Aga siis parim osa. Ma leidsin linnast kommipoe!





 Oeh, ma vaatasin neid komme seal u.5 minti, imelik hakkas juba... Siis ma hakkasin müüaga vestlema. Ta rääkis mulle kommidest, seletas maitseid, päritolusid... Ja mina olin oma mõtetega šokolaadivabrikus. Ma olin Willie Wonka. Teate kui mõnus mul oli olla. Ja siis ma ütlesin, et ta paneks mulle 5poundi eest erinevaid komme, mis talle meeldivad ja on erilised. 50grammi igaüht. Ja ma läksin järjest õnnelikumaks. Ja jälle võttis ta riiulilt järgmise purgi ja avas selle, pani kommid kaalule ja siis kotti. Ja üksteise järel sai 5poundi täis. OII. Ma olin nii õnnelik. Mind ei huvitanud, kas need kommid olid head või mitte. Asi oli põhimõttes, asi oli fiilingus. Ma oleks nagu Harry Potter ja Willie Wonka samal ajal. Ma tundsin kananahka ihul ja laps minus puhkes täies ilus õitsele. Jesss! ütlesin ma mõttes.... Ja kõndisin poolhüppes otse kodu poole... nagu BULLET



-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.






teisipäev, 16. veebruar 2016

16.02.16



XOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXO
OXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOX
XOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXO

Need musid ja kallid on teile, mu kallikesed, kuid ärge nüüd liiga elevile ka minge..#jäägemdiskreetseteks


Esimest korda ärkasin ma vastumeelselt. See tähendab, et ma vist magasin hästi!! JEE!! See on hea edusamm! Ja veel paar hüüumärki!!!!!

Läksin kohtuma Jose-ga. Tema on vabakutseline fotograaf. Tema tuleb Hispaaniast. Sinna minnes ei tulnud üht vajalikku bussi, niisiis pidin kõndima(lihased, lihased). Nagu mõnituseks liikus vastassuunas kolm minu bussi. Aga vastassuunas... jõudsin napilt õigeks ajaks, sest tulin varuga välja. Ja teate, Citymapper eksis esimest korda. Ma koputasin uksele ja vastu tuli vanemat sorti mustanahaline meesterahvas. Ta vaatas mind imelikult ja küsis: "Who are you looking for?" Jep. See pole õige koht - mõtlesin ma. Tuli välja, et õige koht oli paralleeltänavas... Naiss.
Tegemist oli kõige suurema juudi kogukonnaga terves suures Londonis. See tähendas, et kõikidest kohtadest, kuhu vaatasid, tulid sulle vastu pikas mustas mantlis, musta kaabu ja oimulokikestega meesterahva esindajad. Kõik nad nägid ühesugused välja, nii suured kui väikesed, nii noored kui vanad.
Kui ma lõpuks Jose juurde jõudsin(fotograaf), siis oli mu nina külmast nii punane nagu red nose reindiiril. Jalutasime ilusas kanaliga ääristatud piirkonnas ja tegime siin-seal pilte. Tema rääkis endast, mina endast. Mul oli kivi jalanõus. See häiris. Aga ma olin liiga laisk selle eemaldamiseks. Ilus oli, aga mul oli kivi talla all. Tore oli, aga mul oli kivi talla all. Hea pilt tuli, aga mul oli kivi talla all. Jne. Te saate poindile pihta.

Siis jooksin ma tagasi järgmisele šuudile. Buusi jälle ei tulnud. Keegi nähtavasti irvitas mu üle, kuna vastassuunast liikus seekord 4 isendit nimega : 393(minu buss). Oehh..

Seekord toimus järgmine šuut meie agentuuris, Wilhelminas. Michael oli tema nimi ja minu nimi on Mihkel. HAHAA! Päris ea. Ta palus mul erinevaid riideid kaasa võtta, nii ma siis võtsin terve oma reisikoti kaasa. See algas tavaliselt, kuid siis läks lõbusaks. Ma hakkasin imelikke poose tegema. See pani mind mõtlema, et ma peaks reohkem ääbse ja käsi treenima, kuna mõned poosid möödusin megavärinaga üle terve keha. Lõbus oli. Ta tegi mulle komplimendi, et ma olen nagu Michelangelo skulptuur!(ülakeha oli peaaegu terve aja ilma katteta) UUUšš, päris ea kompliment. Ja siis läks asi napakaks. Tuli välja, et ta teeb modellidest lühivideosid ja tahtis ka minust teha. Ta valis mulle loo ja ma hakkasin liikuma.

https://www.youtube.com/watch?v=HNEKcxcWF8E      -- see oli see lugu

Ta pani selle loo ripiidi peale. Ja siis kõige pealt tegin niisama lege poose, siis hakkasin tantsima. Tantsisin, mis ma tantsisin. Vehkisin kätega, raputasin pead, viskasin juukseid. Tema innustas tagant:
"GO CRAZY GO CRAZY!!" Ja siis ma mõtlesin, et Yolo ja tantsisin ja lollitasin ja hüppasin ja möllasin, kuni viimane Energia oma kanda näitas. Siis me vahetasime autfitti, ja UUESTI! Ja UUESTI. Oehh, oli see alles midagi. Ma tundsin esimest korda, et minu edevusekarikas on juba liiga täis ja kõike voolab üle ääre. Ma tundsin, kuidas ma tundsin sellest edvistamisest juba piinlikkust. Aga noh, man`s gotta do what man`s gotta do! Pildid ja videod tundusid väga head, kahjuks ei teinud ma pilte teile näitamiseks, sorsi... järgmine kord olen targem. Siit ka moraal: "Kui midagi lahedat toimub, siis tee ise ka pilte"

Pärast läksin Vogue Ukraina castingule, kus tehti päris polaroide, päris polaroidi kaameraga. Üks pilt ja kõik. Siin pilt piltidest, mida me ei saanud endale.


Ja siis me kohtusime paari tuttava modelliga ja läksime katusele tšillima.



 Ja siis, et ikka oleks küllalt tänaseks, siis pilt väga stiilsest Lemmie`st. (see on meie söögilaud)




BULLET


XOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXO
OXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOX
XOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXOXO

esmaspäev, 15. veebruar 2016

15.02.16


Noh kallikesed. Jaksate veel?

Ma väga popi ei kuula, aga see lugu on nii mõnus(väga hea produ)...aga seda tuleb heade kõrvakatega kuulata.
https://www.youtube.com/watch?v=37Z_bIqIWpg

Kuna minu nägu on minu visiitkaart, siis ma pean selle eest hoolt kandma, noh, hästi sööma ja hästi magama... Magamisega on nagu ok, aga söömine. See on rändom.
Välismaal ei tea väga midagi, kust saada head ja odavat sööki. Õnneks on meil majas modellid, kes on siin juba kauem olnud ja neil on välja kujunenud harjumused.

Hommikul :
paar muna(ostetud Iceland toidupoest, see kõige odavam.1 km korterist)
Pool pakki maitsetamata jogurtit, kuhu ma panen suhkrut ja keetmata kiirputru. Toimib!

Lõuna: hästi lamp. varieerub palju.
Täna sõin pika võileiva, neli sõõrikut(need olid nii head!!), kummikommid.

Vahel kui kiire, siis piisab poolest šokolaadipakist. Aga ma proovin ikka kõtu enam vähem täis hoida.

Õhtul:
Kella 19st-21ni pakutakse väga odavat, lõppeva kp. toitu. Mul selline tunne, et ma mainisin seda juba...
Siis teeme kõik siin ilusti köögis süüa.
Meil on siin gaasipliit ja pann halb. Igakord kui keegi süüa teeb, siis maja tossu täis. Hingata ei saa ja alarm üürgab, aga kedagi ei koti, sest tavakas.

                                                        "Mina ja lõuna" (Hyde park)

Täna oli rahulik päev, ainult üks casting. Showcasting. Ja see tähendab kõndimist. AWWJEAH!
Hommikul läksin üle tee agentuuri oma kõndi harjutama. Tegin edasi ja tagasi ja tüdrukud oli sillas. Im a natural! Nagu kõik, kes kõndida oskavad. HAHAA! "Got my skills when i was 1 year old..."

Kõndimine käib nii(meestel): Sa pead olema hästi konfident ja ülbe, siis on hästi. Lõug alla ja pilk fikseeritud natuke kõrgemale kui muidu tavaline.  Tempo tempokas ja puusad ei tohi olla liiga vabad, aga ka mitte liiga paigal. Tunnetamise värk. Peab kujutama ette rannweid ja inimesi, kes sind vaatavad, siis tuleb välja.

Casting oli tavakas. Läksin sinna. Kõnd Edasi - tagasi. Nägemist.... See jätab kuidagi nõmeda maigu.. aga pole hullu, kõik muu on äge.  Siis läksin Hyde parki. Ilus.

Mõtlesin, et pikendan oma sõidukaari veel nädala võrra. Läksin siis automaati(sõna otses mõttes...tegelt mitte)ja maksin masinasse raha. 32poundi. Ja uups. Kontrollides tuli välja, et ma olin ostnud nädalapileti alates pühapäevast(21-27veeb.) Aga ma lähen ju 21 ära. Pekki. Valesti läks! Jäin rahulikuks, tšillisin. Küll korda saab. Siis läksin piletinaise juurde ja palusin tal asja korda ajada. Tema ütles: võimatu... Tšillisin edasi. Läksin teise kassasse. Sealt saatis mind mees kolmanda juurde.. Tšill.. Ja tema ajas asja korda! Jehuu!! ma ei pidanudki veel 32poundi maksma!

Siit ka moraal: "Kui keegi ütleb "võimatu", siis ära usu ja proovi veel, ise samalajal tšillides."

PERSOON

Saage tuttavaks! Tema on Lemmie(ja tema tüdruksõber). Tema on ka Hollandist. Ta on hästi tore.

@lemmenski



Tal on homme Vogue Italy jaoks fotoshoot! Kui äge!! Ja teate. MINUL ON HOMME VOGUEukraine CASTING!!! Te peate mind varsti teietama hakkama! :D:D:D


Tema on IAGO. Brazil

                                                           
                                                                  @iagosantibanez

Ja veel paar selfiet.





Ma juba igatsen teid väga... Aga siin on ka tore!
ÄDÖD . BULLET!

pühapäev, 14. veebruar 2016

14.02.16


Ja nagu lubatud...põgnesin ma täna Londonist... jep. Ma mainisin teile  oma teises blogis, et mul on varuväljapääs, kui midagi peaks väga valesti olema.

Aga ma ei kasutanud seda, sest kõik on hästi. Ma tegelikult ei põgenenud kuhugi, ma lihtsalt valetasin, et teie tähelepanu püüda. Siit moraal: "Ära valeta, see pole ilus!"

Aga ma polnudki täna ilus :D Ma ei ole oma juukseid pesnud juba 2 päeva!! OMG!!(see tähendab: oh my god - ja seda kasutatakse, kui midagi šokeerivat juhtub) See juhtub kui vaba päev on . 

Me Jasperiga veetsime täna ühe suurepärase valntinipäeva. Sinna sisse kuulus: romantiline pikk jalutuskäik Londonis, romantiline kohvikukülastus Londonis, romantilised vaatamisväärsused Londonis, romantiline õhtusöök kahele Londonis modellikorteris ja romantiline film(mille ma vaatasin üksi lõpuni, sest see oli nii rõve ja õudne-sõjafilm). Aga sellest kõigest hiljem...

Me käisime British museumis.


                                                           "mina poseerimas suvalisel grupipildil"


                                                              "see on vist viiul"



                                                            "näeb välja nagu kings coss station"



                                                             @jasperkerkdijk    (Holland)
Nii, et kõik Followima!!!

Siis me läksime kirikusse. Kohale jõudsime aameniks, nagu korralikule kristlasele kohane. Pärast pakuti meile kohvi. Inimesed olid ülitoredad. Üks naine(u.75) oli käinud nii Hollandis kui Eestis mitmeid kordi. Viimane kord oli ta Hollandis 14 aastaselt ja ta mäletas veel isegi lauseid, mida talle seal oli õpetatud kohalikus keeles. Kirik oli All Saints Margaret Street Church. Aitäh Kaarel, et soovitasid. See oli eriline.




























Siis jalutasime hästi palju ja igal pool. #vägainformatiivne #ainourait

Jasper on 20 aastane. Tal on tüdruksõber. Ok. Lahe


Ma tahtsin väga minna Westminster Abbeysse teenistusele kella viieks. Jasper ei tahtnud, ta läks koju. Ja ma jooksin nii kiiresti kui suutsin. Kui ma kohale jõudsin, tuli välja, et ma olin 2h hiljaks jäänud...
Siis ma olin pettunud. Seisin keset tänavat, nõutult, ja mõtlesin, et MIKS!!?!?!! Ma vaatasin inimesi ja vaatasin autosin. Ma vaatasin maju ja vaatasin loodust. Ja siis turgatas mulle pähe -
MA OLEN FRIKING LONDONIS! MIDA PEKKI?! KUI LAHE! Ja siis ma keerasin lülitit oma meelekohal(igal inimesel on see) 90 kraadi vasakule(kui olla kõrvaltvaataja rollis) ja ma olin õnnelik. Ma olen siin. Kõige selle melu keskel. Nagu bauss, nigga! Kõik on super. Siit ka moraal:"Kui midagi läheb valesti, siis keskendu nendele asjadele, mis on head, ja keera lülitit oma melekohal 90kraadi vasakule"

Kui ma koju läksin, siis tuli ka Jasper trpist alla ja me läksime poodi. Kell 19.00 pannakse ühes teatud poes välja tooted, mille kõlblikkuse kp. on täna , väga soodsa hinnaga müüki. Nii saime me 500g hakkliha, pakki spagette ja tomatikastme 2, 4poundi eest! Jasper tegi süüa ja mina koristasin kööki. Toit oli väga hea. Ja siis ma vaatasin seda liiga realistlikku sõjafilmi.... jah. 

Head eilset sõbrapäeva teile kõigile!! Lõpetuseks lisan teile pildi mehest, kes kandis oranže pükse, siniseid sokke ja rohelisi kingi. ÄDÖD!


laupäev, 13. veebruar 2016

13.02.16

Tere! Saage tuttavaks: Euan, JC, ja Andre!





 Nad on väga õnnelikud! Neile meeldib töötada southernrailway- s. See on nii lõbus, lihtsalt vaadake neid ja elu liigub paremuse poole. Võtame näiteks Euani. Tema on rongijuht. Ta armastab oma tööd, sest iga päev on eriline. Siit ka moraal: "Isegi kui su töö sakib, siis ole positiivne ja sa leiad head sealt, kus sa poleks iial seda oodanud!"

Olgu, ma ütlen välja. Ma tutvustasin teile neid toredaid mehi, sest ma tegelikult ei teinud täna suurt midagi... Ma käisin vaid ühel fotoshuudil, kuid vähemalt väga armsal. See oli taas mingis suures laohoones, mis on seintega eraldatud erinevate firmade tarbeks. Ma ehmatasin algul täitsa ära, sest Emma(fotograaf) tõi mulle killekimbu. Ma olin kohmetu, sest mul ei olnud midagi vastu anda. Mul oli kotis ainult kaks rida šokolaadi (mis ma talle ka pärast andsin, sest tal algas järgmine töö, aga tal polnud aega süüa). Aga siis tuli välja, et see oli vaid šuudi jaoks! Oh mind lollukest! Ja siis kinkis ta mulle klõpsusessi lõppedes ühe murdunud õie. Saksess!

Kuna rohkem väga põnevat midagi ei toimund, siis tutvustan ma teile meie kodu, mis asub aadressil
                      91 Kingland Road, London (see nurgapealne, mis näeb välja nagu külge liimitud)
 Tulge külla!! Aga ööseks ei tohi jääda, agentuur ei luba :D



Õhtuti teeme instagrammi jaoks pilte. Tuleb välja, et kedagi ei koti enam facebook. Instagram on sinu visiitkaart igal pool kuhu lähed. Ma saan tuttavaks kellegagi ja ta küsib minult instagrammi kontot. Ja oioioioi!!!Kui keegi on sind followima hakanud, aga sina vastu ei followi... aiai... siis on kuri karjas... kiiresti tekkinud sõprus kaob sama kiiresti... Oeh, mul oli üks napikas kogemus juba, õnneks tabasin ära ja lükkasin oma surma tubli 60a. edasi.


See on põhipleiss. elutuba/köök. Pidil on USA- Keon(otse) ja Holland.no1 - Jasper(paremal)
Kõik poisid vaatavad nonstop Netflixist sarju ja filme. Ma satun tihti siia lõksu, siin on mõnus...

Saage tuttavaks! Tema on Francisco Henriques(Porugal). Ühel päeval sain ma odavalt kana ja ma tahtsin seda ahjus soojaks teha. Ma siis küsisin potugali käest, et kas ta teab, mille sees ma võiksin kana ahjus küsetada. Ta mõtles natuke, võttis kana koos pakendiga ja pistis ahju. Ma hakkasin protesteerima. Mis mõttes, see sulab ju ära!! Tema vastas, vana rahu ise: "Its ok, trust me, im a cook". Siis ma mõtlesin, et äkki see on siis mingi kuumakindel pakend nagu neid tänapäeval armastatakse teha. Järgmine hetk karjatab ta ja võtab ahjust välja poolsulanud känkra, kus on minu kaks armsat odavalt saadud kana... cook, my ass!! #jäägemdiskreetseteks. Ta on väga vaffa!


No vot! Äkki veel mõni pilt...metrooelust...iga päev on erinev, nagu meie sõberrongijuht Euan kohe alguses nentis.
                                                               
                                                                   "Milline kombo"



                                                         
                                                        "It all starts with a little faith..."



                                                               "King`s cross station"

Homme läheme Jasperiga(järgmine pilt) turistitripile. Jee! bullet!


                            #sedapiltimaküllomainstagammieipanenaq